MEIE KLASS

Seda videot lihtsalt PEAB sada korda järjest vaatama, see on nii super. Meie klass on nii hea, kõik on teineteise vastu sõbralikud, hoolivad ja aitavad üksteist. Näiteks siis, kui mina olin opilt tulnud, küsisid väga paljud klassivennad, et kuidas on ja laususid, et saa ruttu terveks. See oli nii armas ja liigutav, kuigi tegelikult ei olnud selles teos midagi suurt, see ainult näitab seda, kuidas me kõik üksteisest hoolime. Meie klass on nii kokkuhoidev, kuid samas suurtes kogustes oleme me täiesti talumatud. Me võime naerda nii kõvasti, et õpetajad lähevad vihaseks, me võime karjuda ning rääkida nii valjult, et terve koolimaja kuuleb meid. Õpetajad on vahel väga rahulolematud meiega, kuid ma arvan, et siiski me meeldime enamvähem kõigile õpetajatele ja keegi päris ei ''vihka'' meid. Ega me alati ka nüüd teineteisega väga sõbralikud pole ja antuke neid tögamisi tule b ka ette, aga ütleme ausalt, et kellel ei tuleks, neid on ju kõikidel. Vahest Andry või Illimar ütleb natuke halvasti või naerdakse kellegi üle, aga me kohe kindlasti ei tee seda kunagi halvaga ja ma loodan et kõik saavad sellest ka aru. Meil on ka koos väga palju ühiseid mälestusi ja naermisi, mida saame tulevastel klassikokkutulekutel mäletada.. Meil on meie oma ''maksuvaba reede'' ja väga palju muid nalju, mida me alatasa meelde tuletame. Võrreldes teisi klasse meiega mõtlen, et kuidas saab nii, et teistes pole ülde ühtekuuluvustunnet, nad ei saa omavahel paljudega läbi ning üldse suhtlevad minimaalselt. Meie klassis me aint räägiksimegi kõigiga, me ainult olekski koos ning naudiks seda viimast poolt aastat, mis meile järele on jäänud.. Sest jah, nüüd ju tuleb lõpetamine. Ma ei taha sellest mõelda, et järgmine aasta pean olema täietsi uues kohas ilma oma klassita.. Ilma superjoonistajatest Taurist ja Samuelist, ilma kaagist Andryst, ilma naervast Illimarist, ilma oma pinginaabrist Katrist, ilma füüsikatargast Meliast, ilma ideederikkast Katriinist, ilma iroonilisest Sirelinist, ilma hoolitsevast Kadist, ilma vahel kurjast Avest, ilma blondiinist Simmist, ilma pisikesest Kristinast, ilma tibi Laurast, ilma tõuksikunnist Stevenist, ilma suusatajast Güntherist, ilma oma naljadega Annist, ilma targast Getterist, ilma Videviku Tuulest, ilma abistavast Maaritist, ilma lauljast Elerynist, ilma Blondiinitarist Karoliinast, ilma füüsika prost Andresest, ilma MMMMIDA???? Silverist, ilma meie Matust, ilma matet õpetavast Jürgost, ilma Mihklist, kellele sain oma Simsi hullusest rääkida, ilma super sportlasest Kaupost ja ilma meie kallist klassijuhatajast!!! Kõik on mulle nii omad ja kallid.. kurb hakkab, mõeldes et meil on veel see väike aeg koos. Mul on nii hea meel, et mul on selline klass nagu TEIE!!! Aitäh kõigile nende peaaegu 9 ilusa aasta eest:)